Thursday, May 10, 2012

"Karjäär" Vanemuises

Lavastaja Uku Uusberg (Eesti Draamateater)
Kunstnik Artur Tšehhi
Valguskunstnik Siim Allas
Osades Robert Annus, Tanel Jonas, Martin Kõiv, Markus Luik, Maarja Mitt, Aivar Tommingas
Sadamateatris 29.04.2012

Nagu ma juba Urvele kirjutasin:

"Kui ma nüüd mõtlen selle peale, mida ma ise olen jõudnud pärast meie ühist kuninga surma vaadata, siis võin olla õige täpne ja öelda õige täpse pealkirja – „Karjäär“. Igaljuhul oli tegemist väga hea etendusega. Ma ei olnudki näinud Sadamateatris sellist ruumilahendust. Oli lavaruum, siis läbi klaasi ja ülestõstetavate uste kaudu toimis ka õu ühe ruumina, kust tegelased tulid, kuhu läksid ning kus tegevust jälgida võis, sest kuulda polnud midagi. Pidevalt nägi läbi aknaklaasi tegevust, mis suundus lavaruumi. Ma kujutan ette, et selle lavastuse juures peaks kavalehele olema määratud sihtrühma mittesoovitus gümnaasiumieale, sest nemad ei leia sealt vast midagi. Kõige parem oleks seda vaadata 20. aastates noorel, keda suunatakse mõtlema sellele, kas noor inimene peab ikka kogu hingest olema edukas, ja 60. aastates vanemal inimesel, kelle vaatepunkti mina tõlgendada ei taha, kuna peaksin siis olema vastavas eas – kuna ma seda aga pole, kõlan enda jaoks ebausutavalt  - asun paratamatult ikka 22-aastase vaatepunktis.
Aivar Tommingas on loomulikult hea näitleja (ei vaidle üldse sellega), üks hinnatumaid Vanemuises. Aga tema puhul on alati kaks võimalust – kas vihmamehelik vaikne ja mõtlik filosoof või ülbe loivajalik laiskloom. Viimasel ajal olen näinud rohkem viimast varianti, „Karjääris“ oli küll see esimene. Võib-olla ühetaolised rollid? Igal juhul ütlen selle etenduse kohta nii palju ka, et kindlasti soovitan vaadata (lõpp oli ka vahva (kummaline aga väga usutav pööre) seda ma ära ei räägi, muidu su isu ise vaadata ehk kaob :)), minu jaoks oli see aga värske veri Vanemuises ja olen edasisegi repertuaari osas pisut optimistlikum. Näis, kas tasub ära"


Siis nii ongi.

Noor inimene ei tohi (peaks) olla (olema) edukas. Paraku saab vastata vaid küsimusele - kas tahad olla edukas? Mitte: kas tahad noorelt olla edukas? Kas tahad endale karjääri? Üldse kunagi. Kui see on sinu kindel soov, siis kaeva seda auku kohe. Kogu liiv on tarvis kohe kokku kuhjata. Sest muidu teeb seda keegi teine. Ja muidu on liiga hilja.   
Mitte veel. Kunagi küll. Sellega on aga nii, et kui kohe ei tee, siis hiljem ei anta. Aja oma asja siis nüüd ja kohe. Ehkki sul pole õrna aimugi mille jaoks või kelle nimel. Lihtsalt teed - pimesi ja kogenematult. Vägisi ja hambaid näidates. Et vanus kuuehõlma alt välja ei paistaks.



Wednesday, May 9, 2012

"Kuningas sureb"




Autor ja lavastaja Homayun Ghanizadeh / Iraan
Kunstnik Inga Vares
Muusikaline kujundaja Liisa Hirsch / Eesti Draamateater
Valguskunstnik Priidu Adlas / Tallinna Linnateater
Etenduse juht Kristin Viljamaa
Osades vabakutselised näitlejad: Egon Nuter, Elina Reinold, Margus Prangel, Külli Reinumägi ja Raivo E. Tamm
Tartu Uue Teatri võimlas 25. aprillil.

Sedasorti etendus, mille järel tahad nii väga sellega midagi asjalikku oma peas peale hakata. Arvad, et sellest saabki kodus midagi enamat. Ilmselt osaliselt sellepärast, et sellest paistab väga suur viimistlus ja täpsus. Justkui reeglitega tehtud. Teistmoodi ka, kui harjunud nägema. Ja kui juba teistmoodi on, siis mõte jääb pidama. Aga enamjaolt just sellisest etendusest saabki just seda, mis sa sel hetkel saad. Ära otsi ja ära mõtle üle - pidin ennast sundima.


Uskumatu liikumisskeem. Avariiohtlik, ja pakub palju eksimisvõimalust. Kohe tekib seos sama lavastaja müüdiainelise "Antigone"-ga, kus kehtisid samasugused nurgareeglid või siis ka lihtsalt Reeglid.  Piiritus ümaruses oli Raivo E. Tamm, kes naerutas oma kummalises ahelas (nagu pärast selgub, siis täiesti põhjendatult seletuvas kestas) oma kummaliste siin ja praegu kohalolevate märkustega juba vaataja saali sisenemise hetkel.

Etendus ei olnud pikk ja ei jõudnud ka igavust tekitada, ehkki jäi sellega üsna piiri peal seisma. Olulist loo-sisest liikumist samuti ei olnud. Laval oli omaette maailm, mis kordus ja põhines mustril, skeemidel, mida mööda tuleb ainult täpselt liikuda. Sest alati on keegi, kes sinust möödub - keegi, kellest möödumine vaid skeemi veatul järgimisel ei tekita konflikti ehk vastu olemist. Ilus möödumine.
Ilmselt mõtlen ma kõige enam, et seesama skeem on iga päev minugi jalge all olemas. Ma küll ei näe seda, aga eneselegi teadmata kõnnin ma nelinurka. Just nurga läbimine kuhugi jõudmaks. Laval näen selle totrust. Ilmselt on see totter eluski. Ja ilmselt võiks (ja tulekski) neid nurki vähendada. Rohkem valida ja kaasa mõelda, sest mõnele nurgale tuleks vastuolu näidates vastu olla.

Mittesuitsetaja ostab koduteel suitsupaki. Kahju, et see siiani avamata on.