Lind, mees

Jarek Kasari monomuusikal „Lindmees“, teatris No99 25. jaanuaril 2013

Lindmees ja muusika autor Jarek Kasar Linnu-uurijad Ene-Liis Semper, Laur Kaunissaare Helikujundus Hendrik Kaljujärv

Me peame üldjuhul linde haprateks loomadeks, kelle võlu ja elu seisneb tegelikult lendamises. See on võime, mida imetletakse ja igatsetakse. Me tajume ses tegevuses ilu. Ehk sellepärast, et see nõnda harv ja kättesaamatu nähtus on. Tiivatus tähendab kahe jalaga maas olemist, lendamine aga maagilisust, maa peal olemise kui igapäevaolemise tõrjumist ja võitmist. Pole aga tiivutu asi tiibu kogeda, tema jääb imetlema. Neid tiivalisi ja lende.

lind ‹linnu 21› s.
1. tiibade ja sulgkattega kahejalgne selgroogne loom. Suur, väike, sale, jässakas lind. Linnu nokk, tiivad, sulestik. Pesahülgajad, pesahoidjad linnud. Lind lendab, jookseb, hüpleb, ujub. Linnud laulavad, vidistavad, kädistavad. Linnud teevad pesa, munevad, hauduvad. Linde laskma, püüdma. Elab nagu lind oksal 'muretult, muretsemata'. Sööb kui lind 'sööb väga vähe'. Lindu tuntakse laulust. Vs. || PILTL lennuk. Hõbedane, raudne lind. Ls. haude|lind, hulgu|lind, jahi|lind, juht|lind, kodu|lind, laulu|lind, maismaa|lind, mere|lind,  metsa|lind,
paiga|lind, polaar|lind, puistu|lind, puuri|lind, põllumajandus|lind, rahvus|lind, ränd|lind,  rööv|lind, saak|lind,
soo|lind, sukel|lind, troopika|lind, uju|lind, vapi|lind, vee|lind, õnne|lind, öö|lind,  ürglind; ema(s)|lind,
isa(s)|lind,noor|lind, vanalind; fööniks|lind, midri|lind, sini|lind, sirje|lind, tulilind;  hõbe|lind,teraslind (linnunimedes:)fregatt|lind, hange|lind, jaana|lind, jää|lind, kanaari|lind, kanepi|lind, kangur|lind,  kuku|lind, 
käbi|lind, künni|lind,lehe|lind, lepa|lind, ohaka|lind, paradiisi|lind, põõsa|lind, pääsu|lind,  ritsik|lind, roo|lind, 
tormi|lind, urvalind.

Lühikirjeldus sellele elukale (sest just selliseks kujutati teda selles lavastuses) oleks, et ta on suleline, lendamisvõimeline pika punase nokaga kentsakas-kollane musta kõhualusega (loe: südametunnistusega) artist. Kui mõelda neile omadustele, mis ühest linnust teeb linnu, siis visuaalselt oli muusikaetenduses kõik paigas. 

mees ‹mehe, meest, mehesse, meeste, mehi, meestesse 35› s.

1. meessoost inimene, meesisik, meesterahvas (mõnikord naisele v. poisi(kese)le vastandatuna); hrl. ant. naine.Noor, keskealine, vana mees. Mees parimas eas, paremates aastates. Umbes 50-aastane mees. Pikk, lühike, keskmist kasvu mees. Laiaõlgne musklites mees. Jässakas, tüse, paks mees. Tugev, kõva jõuga mees. Rikas, jõukas, vaene mees. Mees on terve kui pull. Ants olnud noorelt ilus mees. Mehine, julge, arg mees. Targad, nutikad, osavad, kavalad, rumalad mehed. Kuri, heasüdamlik, lahke mees. Ta on hakkaja, ettevõtlik, rassija mees. Vallaline, lahutatud, leseks jäänud mees. Viinavõtja, joodik mees. Jaan oli mees üle küla. Üksuses olid puha eesti mehed. Saaremaa, Tallinna, siit kandi mees. Kust mehi võõras on? See on meeste jutt, töö. Tüdruk hakkas varakult meeste vastu huvi tundma, mehi jahtima, meestega ringi tõmbama. Raskejõustik on meeste sport. Maailmameister meeste odaviskes. Hakati mees mehe vastu jõudu katsuma. Töötab, rabab mitme mehe eest. Karul olevat seitsme mehe jõud. Mehe 'suur' lonks, kõhutäis. Magab nagu seitse meest 'kõvasti, sügavalt'. Poiss on juba meheks sirgunud, peaaegu täis mees, töös mehe eest väljas, käib mehe ette, annab mehe mõõdu välja. Jüts püüab ennast mehena näidata. *Inimeste meelest olin ma raiskuläinud poiss, kes mehest peast hakkab endale kahtlasel teel ülalpidamist hankima. T. Hallap (tlk.). ||(tegevusala, harrastust v. kuhugi kuulumist silmas pidades). Lihtne musta töö mees. Mina pole selle töö mees. Tema seda ei oska, ta on teise ala mees. Ei teadnudki, et oled nii kõva saksa keele mees. Kaubalaeva, turvameeskonna mehed. Kaitseliidu mehed. Kuninga, mässujuhi mehed. Paar meest koos ohvitseriga. Dirigent ja juhatuse mehed olid asja arutanud. *Sa nüüd kaptenist mees. A. Kalmus. ||(mehelikkust, mehe väärt omadusi silmas pidades). See on mehe tegu, jutt! Ta on ikka mees mis mees. Tee siis midagi, kui sa vähegi mees oled! Näita, et sul mehe süda sees on! Mis mees sa oled, kui kartma lööd! Niisugune nüüd mõni mees! Pole see kellegi mees, kes midagi ei julge. Ole mees, ära ole memm! Selle töö peale pole tast meest. Elada saab igal pool, kui aga ise mees oled. Andres ja Jaan, vaat need on alles mehed! Ole mees, pea vastu! Sepp lubas õpipoisist mehe teha. Tule rammu katsuma, kui mees oled. Ma olen teda ikka meheks pidanud. Ega temagi taha mehest madalam olla. Räägime õige nagu mees mehega. Materjali saad, ole (muudkui) mees ja ehita. Oli mees lubama, aga jättis kõik täitmata. Ta on iga töö peale mees, mees iga töö peale. Kes ees, see mees. Vs. Meest sõnast, härga sarvest. Vs. Riie ei riku meest. Vs.Kes mees siin, see mees seal. Vs. || (viisakusväljendites palvet, soovi esitades v. tänades). Ole (hea) mees ja käi ise seal ära. Aita natuke, ole meheks! Ole meheks aitamast! Olge meheks hea nõu eest. Olgu nad meheks, et abiks tulid! „Ole meheks!” ütles Ann tänulikult.

Sõnaraamatute puhul on see hea asi, et sealt leiab palju sünonüüme ja teinekord seletab ta nii mõnegi tundmatu keelendi ära. Aga terve sõnaraamatu idee rajaneb stereotüüpide ülestähendusel. Siit on seega hea näha, et mehe tähenduse meie tajus võime võtta kokku sõnadega "tavaline", "normaalne", "igapäevane"  vms. Ikkagi inimene! Pagan võtaks, miks küll!

Jarek Kasar on muusik?

Muusikud teada-tuntult ei elagi ilusat elu, ehkki nende elu, tõsi küll!, on kadestamist väärt. Seda vaadatakse väljastpoolt. Nii paistab. Muusik on artist. Kunstnik - räägitakse! Seepärast antakse mõningane vääratus ja teinekord üsna suur möödalask kas isiklikus või avalikus elus "mõningase vääratuse" sildi all andeks. Või siis teinekord ei panda lihtsalt pahaks, või ei nähta - eks ta tõlgendamise küsimus ole. Igal juhul pannakse head ja vead selle rolli/ameti/elustiili puhul kaalukausile ja mingit viigivõimalust siin ei avane. On automaatne raudne lummus, ja kui see tekib, on temaga totrusteni välja raske võidelda.

Jarek Kasar on minu inimene?

Lavastuse kujundus oli pehme, kollane lapselik pihitool, alastiolek, milles pealtvaatajat ei tunnistata. Kui elu on pidevalt avalik ja toodab rolle, enesele teadvustamata automaatset strateegilisust, mis ulatub püha eesmärgini, milles pole midagi üllast, rüütellikku ega õilist, on vaid üksnes omakasu, ärakasu ja vaheltkasu. 

Imetlus võrsub totralt pinnaselt ja ehk täielikult juhuse läbi, aga inimesel on tarvis imetleda, tal on vaja kangelasi ja õilsaid hingi igainimese kõrvale. Et igapäev ei oleks iga päev igav päev. Kõik see kokku aga tundus lõpuks niivõrd absurdne, et seda ausaks ülestunnistuseks lugeda tekitab tõrget. Monomuusikal oli pila iseenda ja (oma) elu üle. Mis on ses muusikus nii erilist! Inimesed peavad tegema midagi selle imetlusega. Sest lõpuks matab see iga minu inimese.