Arizona

Kadri Noormets ja Andres Noormets, Kanuti Gildi Saalis. Improvisatsiooniline tantsulavastus, kestus 50´

Jooksen. Seisan. Liigun, ei liigu.

Aeg. Mis kurat see on, et ühel hetkel jooksed: kas ma jõuan?. Ei, ma ei jõua. Või siiski?

Jõudsin.

Kui ma tean, et ei jõua, ent ometi jõuan lõpuks siiski. Kas aeg liigub mingil hetkel kiiremini? Tean ju, et nüüd on kõik - ma ei jõua õigeks ajaks. Ja siis - ikka jõuan. Aga mitte nii, et avastan end lähemalt, kui arvasin, või leidsin äkitselt õigema tee. Ikka nii, et tee on sama pikk, aga aeg on välja veninud, ta ei anna järele ja jääb tahapoole.

Istud seal maas. Pärast "jooksmist". Sind on taga aetud, sul polnud kontrolli ja nüüd mängivad kaks inimest sõna otseses mõttes sinu ees ajaga. Nad kontrollivad seda: peatavad selle ja käivitavad taas. Rahulikult. Kiirelt. Kogu aeg aga ühtviisi  - kontrollitult.

Ilmselt panin ma selle etenduse koha pealt ikka väga mööda. Aga see Aeg! See narrib. Ma olen nagu marionett täna õhtul. Juhitud. Tekib küsimus, et kas siis ainult täna õhtul?

Ja etendus lõppes. Pagan! Ma jooksen jälle. Bussi peale.